Kas tarbija saab võrguteenuse hinda mõjutada?

25. märts • bestenergy • Kommentaarid: 0
25.03.2013
Alates 01.01.2013 saavad kõik tarbijad endale sobiva elektrimüüja valida. Võrguteenusega on aga teised lood. See on loomulik monopol ning nii see ka jääb. Võrguteenust jäävad osutama elektrivõrkude senised teenindajad ehk jaotusvõrguettevõtjad ning neid vahetada ei saa. Suuremad elektrivõrkude haldajad Eestis on Elektrilevi OÜ, Imatra Elekter AS ja VKG Elektrivõrgud OÜ. Nimekirja kõigist jaotusvõrguettevõtjatest elektriturul leiab siit.
Kuidas siis tarbija tegelikult võrguteenuse hinda mõjutada saab? Esimesena tuleb vaadata järele, missugune hinnapakett objektil kehtib ja kes on võrguteenuse pakkuja. Selle info leiab  kas võrguteenuse arvelt või lepingust. Järgmise sammuna saab samadelt infokandjatelt teada, missugune hinnapakett objektil kehtib.    

 
Komponendid, millest koosneb elektriteenuse kogumaksumus. allikas 
 
Jaotusvõrguettevõtjatel on alati mitmeid erinevaid hinnapakette, nende seast tuleb leida enda objektile sobivaim. See, missugust võrgupaketti on võimalik ja kasulikum valida, sõltub  - kui suur on tarbimiskoha peakaitse; - kus asub liitumispunkt, sellest sõltub, kas valida saab ampripõhise või kWh-põhise hinnapaketi; - kas on 1-tariifne või 2-tariifne arvesti; - kui suured on tarbimise osakaalud (päeval ja öösel).    

Soovitame alati läbi lugeda võrgulepingu tüüptingimused. 
Sageli tarbijad ei tea, mis võimalused ja õigused neil täpselt kasutada on. 
Näide - Elektrilevi võrguga madalpingel ühendatud objektidel peakaitsmega üle 63A, on võimalik maksta tarbimiskohtades mõõdetud summaarse maksimaalse üheaegse kasutusvõimsuse alusel. 
Kui kliendil on 3 objekti (peakaitsmed peavad olema üle 63A) ja liitumispunktid asuvad alajaamas, siis on võimalik valida võimsuspõhine võrgupakett (hinnapakett kõigil lepingutel peab olema sama) ja rakendada summaarset üheaegset kasutusvõimsust. Nii tuleb odavam, sest üldjuhul on igakuine ampritasu kallim.  

Kuidas saab võrgutasude kulu kodus/tööl vähendada?
Nagu eelpool juba mainitud sai, siis algab kõik õige hinnapaketi valikust. Kui tarbimiskohas on 2-tariifne arvesti, mis mõõdab eraldi päevast ja öist tarbimist, siis on hea mõte planeerida kõik energiamahukamad tegevused nn öisele ajale, sest siis on võrgutariif kõige odavam. Kui elektrit ostetakse börsihinnaga, siis ka elektri hind on öisel ajal odavam. Sellisel juhul on tegu kahekordse hinnavõiduga. Üldjuhul on lepingutingimustes kirjas, millal kehtib päevane ja millal öine võrgutariif. Need kellaajad võivad suvel ja talvel erineda.  

 Ümberkorralduste tegemine võtab veidi aega, kuid hiljem on see juba väga kasulik harjumus. Samuti tasub kõik ooterežiimil (standby) olevad seadmed, mida parasjagu ei kasutata, välja lülitada. Kui seadmed ei ole vooluvõrgust eemaldatud, siis võib igakuisele elektriarvele lisanduda 5-10%. Fakt on see, et kui seade tarbib elektrit, siis lisaks tarbitud kWh-dele tuleb samas mahus maksta ka võrguteenuse eest. Vastavalt tarbimise kogusele võib selguda ka see, et ühe-tariifne hinnapakett osutub soodsamaks kui kahe-tariifne hinnapakett.  

Oleme teostaud sadu võrgupakettide analüüse ning juhul kui ülal kirjeldatud teema kohta tekkis suurem huvi, siis vastame hea meelega kõigile küsimustele ja soovi korral teostame võrgupakettide analüüsi. See ei võta väga kaua aega ja võib aastas kokku hoida motiveeriva summa eurosid.  

Hea meeles pidada:
- võrgutasu moodustab tüüpilise kodutarbija elektriarvest ligikaudu 40% (vaata esimest joonist); - vali juba elektrivõrguga liitumisel õige võrgupakett, siis on ka kulud kõige väiksemad.      
 

Lisa kommentaar

Email again:
Nimi
E-mail
Kommenteeri
Voog. Tee ise koduleht!